laupäev, 18. märts 2017

Paavo Matsin "Gogoli disko"

Võtsin lugeda auhinnatud "Gogoli disko". Ei ole mina nii palju uut kirjandust lugev inimene, kes teaks ütleda, kas raamat on neid auhindu väärt, aga huvitav lugemine on see kindlasti. 
Düstoopiline nägemus Viljandist minglil nimetul ajal, mil Eesti Vabariigi 100. sünnipäev on selja taha jäänud, on peetud lahinguid ning Viljandi on üks Vene Tsaaririigi kauge kolkalinn, kus elanikud kannavad venepäraseid nimesid, eestlased ja eestlaslikkus on vaid veider mälestus.
Elu tsaaririigis nõukoguliku mentaliteediga! 
Tegelased on väga värvikad - taskuvaras Konstantin Opiatovitš, Viljandi juhtiv biitlimees Vasja Koljuugin, prodjuuser-poeet-kollektsionäär Adolf Gukš ja mõned teisedki. Et lisada veel üks vint sellele fantastikale või paralleelmaailmale (nagu Paavo Matsin seda ise on nimetanud), ei saa kindlasti ära unustad surnust ülestõusnud Gogolit.
See raamat on sõnade tulevärk!
"Selline saatuse klaverikaane korduv kinnilöömine mõjus Petruša vaimsele interjöörile ja füüsilisele eksterjöörile ränga valetoonina."
"Tema vikerkaarevärvilste ootushorisontide teatrilaval tõmbas kellegi saksakeelsete tätoveeringutega käsi jubeda metoodilisuse ja loogilisusega ette mõistusekardinad primadonna Mõttetusele, kes siiani oli laulnud Vasjale alati vägagi ilusti, usutavalt ja biitelikult!"
Aga...
tsiteerides klassikuid "ja siis see lõpp". Vägivald vägivalla pärast, efekti pärast, ei ole mulle kunagi istunud. Loen küll väga hea meelega põnevikke ja krimkasid, aga seal on reeglina põhirõhk asjade lahendamisel, põhjuste väljaselgitamisel. Kahjuks selles raamatus on see minu meelest siiski vaid efekti pärst, et miks ka mitte, ja sellest on veidi kurb. Õnneks on kõik eelnev piisavalt värvikas ja huvitav lugemine, soovitan kindlasti!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar